Page 19 - KiVa EST Parents Guide

1.5 MIS PÕHJUSTAB KIUSAMIST?
Kõige tavalisem küsimus kiusamise kohta puudutab kiusamise põhjuseid. Vastus ei ole lihtne. Kas see toimub kiusaja pärast? Võib-olla on põhjuseks hoopis ohver? Õpetaja? Kooli õhkkond? Ühiskond? Kindel on vaid see, et kiusamist ei põhjusta kunagi ainult üks loetletud asjaoludest.
Siiski on teada tegurid, mis suurendavad riski kiusajaks või ohvriks sattumisel. Samuti on leitud, et kiusamist esineb suurema tõenäosusega pigem ühtedes kui teistes klassides. Ka on erinevusi koolide ning riikide vahel jne.
Eri kultuurides suurendavad kiusamise ohvriks sattumise riski erinevad asjad. Näiteks lääneriikides kogevad sagedamini kiusamist häbelikud ja vaiksed õpilased, kuid samas Hiinas on sellised lapsed oma kaaslaste hulgas väga hinnatud. Seega kultuuris väärtustatav mõjutab ka kiusamise nähtust.
1.5.1 Kes kiusab – ja keda?
Uurimuste järgi suurendavad mõningad tunnused riski, et lapsest saab kiusaja. Osal neist lastest võib olla tõsiseid probleeme eri eluvaldkondades, nad võivad olla keskmisest agressiivsemad või on neil raske tunda kaaslaste suhtes empaatiat. Siiski on oluline meeles pidada, et kiusajad on üsna tavalised kenad lapsed, kes koos tegutsedes võivad osutuda mõne grupiliikme vastu väga õelaks.
Tänapäevase käsitluse järgi on üks peamisi kiusamise põhjuseid kiusaja soov tõsta enda sotsiaalset staatust või saada grupis võimu. Lastel, kes teisi kiusavad, on sageli suurem tähelepanuvajadus ning soov omada grupis rohkem võimu. Seetõttu on kiusamise sihtmärgiks sageli laps või nooruk, kes on ebakindel, uje ning kel juba on grupis madal sotsiaalne positsioon või kel on vähe sõpru. Valides sellise ohvri, kindlustab kiusaja, et grupp ei võitle kiusamise vastu ja tagab sellega endale kerge võidu. Seetõttu on levinud uskumus, et kiusaja on probleemne madala enesehinnanguga laps, kes elab välja oma halbu tundeid, tavaliselt väär. Paljud lapsed kiusavad kaaslasi lihtsalt lõbu pärast, teistele mulje avaldamiseks või lihtsalt hoolimatusest.
19