Page 10 - KiVa EST Parents Guide

1.2 HEATAHTLIKUD KOMMENTAARID, AGA...
Peale ohvri mõjutab kiusamine ka ohvri pereringi, sõpru ja tuttavaid. Niipea kui toimuv avalikuks saab, anname me teada, mida sellest arvame ja püüame aidata ohvril end paremini tunda. Suurepärane! Kuid siiski võivad meie kommentaarid olukorda hoopis halvendada ja tekitada uusi probleeme. Hooletult pillatud sõnad võivad põhjustada häbi- ja süütunnet. Järgnevalt mõned märkused, mida öeldakse, kui kiusamisest räägitakse.
„Mind kiusati koolis ka, kuid see ei mõjunud mulle kuidagi.”
Neid sõnu öeldakse sageli pahandaval toonil, nagu möödunud sündmused ikka veel häiriks ütlejat. Kui kiusamine tõepoolest ei avaldanud mõju, siis tekib küsimus, kas tegu ikka oli kiusamisega või hoopis näiteks kahe inimese tüliga või eriarvamuste lahendamisega. Kiusatud lapsele võib selline kommentaar mõjuda tema probleemi pisendamisena.
„Sa pead õppima enese eest seisma.”
Enese kaitsmine on kasulik ning seda on võimalik õppida ja harjutada, kuid kas see peab toimuma kiusamise olukorras, on hoopis teine teema. Kiusamine tähendab seda, et kahjustatakse kedagi, kes on kaitsetu või muul moel nõrgemal positsioonil. Enese kaitsmine sellises olukorras on väga raske, vahel isegi võimatu. Kui ohvril kästakse end kaitsta, pannakse kogu vastutus olukorraga toimetulekuks ainult tema õlule. Abi küsimine ei tähenda, et ta ei ole suuteline enese eest seisma. Pigem on see märk vaprusest ja eneseteadvusest olukorras, kus enda toimetulekuoskustest ei piisa.
„Kiusamine kasvatab iseloomu ja õpetab rasketes oludes ellu jääma.”
Uurimused näitavad, et kiusamine vähendab ohvri suutlikkust raskustega toime tulla. Kiusamine kahjustab ohvri enesehinnangut ja kahandab usaldust teiste vastu. Seega kiusamine ei paranda kellegi oskusi olukordi kontrollida, mistõttu kiusamise vormis „iseloomukasvatust” ei tohiks keegi saada. Isiksus ja iseloom kasvab ja areneb kõige paremini vastastikku usaldavate ja austavate inimeste suhtlemises.
10